Otsustasin kah lõpuks mõnest konkursist osa võtta.Kui nägin konkursi tingimusi ja infot, oli minu pea veel täiesti tühi ja ei pööranud asjale üldse tähelepanu. Ja üldse lugesin esialgu "Võlumaa" asemel sealt välja "Võrumaa" ning mõtlesin, et miks just see maakond, miks mitte näiteks Hiiumaa. Samas ei andnud hing üldse rahu ja pidin päev hiljem uuesti konkursitingimused läbi lugema. Noh ja siis alles lõi tuluke põlema, et põhimõtteliselt pole konkursil ju üldse piranguid. Seosta võlumaad millega iganes ja hakka tegutsema! Ja kuna olen veel õnneks ühes tükis (pojake peaks iga hetk sündima), siis oli mul aega mässamiseks piisavalt.
Võtsin siis oma pärlikasti ette ja sobrasin seal tükk aega. Olin juba valmis käega lööma, sest nagunii pole mul õiget materjali. Aga ega ma sellepärast veel ehete tegemisele üldisemas plaanis käega plaaninud lüüa. Nii ma siis korjasin oma sõõrikukujulised helmed teiste seast välja, et neist "miljon" "kõrvarõngakähkukat" teha. Kui olin need sõõrikud tööalusele laiali laotanud, siis turgatas mulle pähe, et mul peaks kusagil ka akrüülist lillekesed kasti sees peituma. Ja siis juba tuli ka Võlumaa ideele pealkiri "Sõõrikud lillepõllul".
Nii ma siis nokitsesin peaaegu pool päeva käekee kallal. Isegi keti lülid painutasin 8-kujulistest traadidetailidest ise kokku, sest olen sattunud juhuslikult hästi nõrkade kettide peale, mille vastupidavuses pole ma pooltki nii kindel kui enda painutatud ketis.
Kui komplekt valmis sai, siis tundus see ikka veel kuidagi liiga lage. Muinasjutulisust oli vähevõitu. Ent ühel hetkel avastasin, et mul seisab hunnik imeliku kujuga helmekübaraid, mis ei taha kuidagi ühe helme mõõduga kokku sobida ja nii tundus ainuõige valik need helmekübarad ükshaaval lapikuks vajutada ja need ükshaaval igale lillekesele ja sõõrikule tippu lisada. See saigi täpiks i peale ja olen praegu tulemusega ülimalt rahul. Pilt ei anna muidugi seda mänglevust nii hästi edasi, mida need lapikud helmekübarad tegelikult tekitavad, kuid usun, et mingit aimu saab ikkagi.
Kui te vaid teaks, kui meeletult palju aega mul selle komplekti tegemiseks kulus. Ma otseselt kella ei vaadanud, aga usun, et mitme päeva peale kokku kulus mul ühe tööpäeva jagu tunde kindlasti. Teised, kes ka traaditööga tegelevad, kindlast naeravad mu praegu välja, aga nad ju ei tea, et mul on käed (ja ka jalad) raseduse viimaste nädalate tõttu turses ja kipuvad kergesti ära surema. Seega kulus pool ehte tegemise ajast tange kinni hoidva käe elustamisele.
Konkursil olevat tööd saab vaadata ja hinnata Isetegija albumist.
